Rutiinsed kontrollid: juhend oma tervise eest hoolitsemiseks

Kas te olete pööranud tähelepanu oma rutiinsetele läbivaatustele? Nimelt tundub, et need ei ole olulised? Noh, nad on, ja palju! Seda tüüpi läbivaatused on olulised, et teada saada, kas meie keha on tasakaalus ja tuvastada haigusi.

Igas eluetapis on oma hooldus ja rutiinsed uuringud. Tutvu peamiste uuringutüüpidega ja nende tegemiseks vajaliku hoolsusega.

Mis on üldse rutiinsed uuringud?

Rutiinsed läbivaatused, mida nimetatakse ka kontrolluuringuteks, on inimese üldise tervisliku seisundi perioodilised uuringud.

Testide arv ja liigid sõltuvad inimese vanusest, soost ja tervislikust anamneesist, nt on olemas spetsiaalsed testid naistele, meestele, rasedatele, krooniliste haigustega inimestele jne.

Milline on asjakohane sagedus rutiinsete läbivaatuste tegemiseks?

Kui tihti peaksite rutiinseid teste tegema? Sellele küsimusele ei ole universaalset vastust, sest iga juhtum on erinev ja arst otsustab, milliseid teste tellida, sõltuvalt iga patsiendi olukorrast.

Krooniliste haigustega patsiendid, näiteks diabeediga, peavad käima kontrollimisel iga kuue kuu tagant, samas kui terved täiskasvanud võivad käia kontrollimisel sagedamini, iga kahe aasta tagant.

Olenemata sellest, milline on teie ja teie pereliikmete olukord, on oluline, et teie igapäevase hoolduse jälgimiseks käiksite regulaarselt arsti juures.

Milline on rutiinsete kontrollide tähtsus?

Rutiinsetel läbivaatustel on meie tervise seisukohalt oluline roll, sest neil on kahekordne roll haiguste ennetamisel ja avastamisel.

Esimesel juhul on võimalik tuvastada muutusi keha toimimises, mis võivad kontrollimatult jättes viia haiguste tekkimiseni.

Ja teisel juhul suurendab haiguse varajane diagnoosimine oluliselt ravivõimalusi, seega on oluline käia regulaarselt arsti juures.

Millised on rutiinsete uuringute liigid?

Nagu eespool öeldud, sõltuvad arstliku konsultatsiooni käigus nõutavad analüüsid iga inimese omadustest ja anamneesist. Üldiselt tehakse kontrolli käigus järgmised analüüsid:

• vereanalüüsid (täielik vereanalüüs ning kolesterooli, triglütseriidide, glükoosi, kilpnäärmehormoonide ja maksaensüümide mõõtmine).
• Vererõhu, kehakaalu ja kehamassiindeksi (KMI) kontrollimine.
• HIV, süüfilise ning B- ja C-hepatiidi avastamine
• Uriini test
• Fekaaluuring

Kuid on mõned spetsiifilised testid, mis on tavaliselt igale elanikkonnarühmale ühised. Vaadake neid allpool:

Naiste rutiinsed uuringud

Lisaks regulaarsele meditsiinilisele jälgimisele, mida iga täiskasvanu peaks läbima, on naistel mõned spetsiifilised testid, et hinnata keha toimimist:

• PAP-test, mis aitab avastada emakakaelavähki ja infektsioone, tuleks teha igal aastal alates seksuaalelu algusest.
• Mammograafia: peamine rinnanäärmevähi varajase avastamise vorm. 40-aastased ja vanemad naised peavad seda tegema igal aastal.
• Transvaginaalne ultraheliuuring: võimaldab munasarjavähi sõeluuringut ning fibroidide ja tsüstide diagnoosimist.
• Luutiheduse mõõtmine: seda tehakse pärast menopausi ja seda kasutatakse luumassi vähenemise ja osteoporoosiriski hindamiseks.

Oluline meeles pidada: need ettevaatusabinõud kehtivad ka transseksuaalide suhtes. PAP-testide puhul on erandeid, näiteks transseksuaalid, kellele on tehtud hüsteerektoomia koos emakakaela eemaldamisega.

On olemas ka mitmeid spetsiifilisi teste rasedatele naistele, mida me vaatleme allpool.

Rutiinsed sünnieelsed uuringud

Raseduse ajal on oluline saada raseduseelset hooldust, et tagada ema ja lapse hooldus. Sünnituseelset hooldust saab teha tasuta tervishoiuasutustes.

Lisaks regulaarsetele sünnitusarsti vastuvõttudele peab rase naine kogu raseduse jooksul läbima mitmeid teste:

• Täielik vereanalüüs (vereanalüüs)
• Veregrupi ja Rh-faktori test
• Süüfilise, HIV, B-hepatiidi testid
• Glükoosisisaldus
• Suukaudne glükoosi taluvuse test
• Uriini ja väljaheidete testid
• Toksoplasmoosi avastamine
• PAP-märgistus
• Vaginaalsekreedi bakterioloogilise profiili hindamine
• B-grupi streptokokkide kultuur
• sünnitusabi ultraheliuuringud lapse arengu hindamiseks

Meeste rutiinsed uuringud

Peamine erihooldus meeste tervise eest on eesnäärme uurimine, mida soovitatakse alates 40. eluaastast. See on oluline vahend eesnäärmevähi varaseks avastamiseks. Siia kuuluvad ka transnaised: ka neil, kes on võtnud hormoonravi testosterooni vähendamiseks, on oht eesnäärmevähki haigestuda. Seetõttu on uuringute tegemine hädavajalik.

Teine test, mida tavaliselt tehakse alates 40. eluaastast, on testosterooni test. Kui selle hormooni tootmine on oluliselt vähenenud, võivad sellega kaasneda mitmed muutused organismis.

Rutiinsed uuringud lastele

Esimestel päevadel pärast sündi läbib vastsündinu rea teste, et hinnata tema tervist. Kõige tuntum on kannapistetest, mille abil tuvastatakse kuus haigust. Seda testi pakutakse rahvatervise võrgustikus. Lisateavet selle testi kohta saate siit.

Lisaks kannapistetestile hõlmab vastsündinute sõeltest kõrvade testimist (kuulmisprobleemide kontrollimiseks), silmade testimist (muu hulgas katarakti ja kaasasündinud glaukoomi põhjustavate muutuste avastamiseks) ja südame testimist (võimalike südamehaiguste kontrollimiseks).

Kogu lapse arengu jooksul on vajalik jälgimine lastearsti juures ning tehakse mõned uuringud, sealhulgas vereanalüüsid. See on oluline, et jälgida arengut ja tagada, et laps kasvab tervena üles.

Kui soovite rohkem teavet oma lapse tervise jälgimise, sealhulgas testide ja vaktsineerimisskeemi kohta, külastage Brasiilia Lastearstide Seltsi veebisaiti.

Noorte rutiinsed uuringud

Kohe, kui algab noorukieas, toimuvad mitmed hormonaalsed muutused, mis hakkavad ette valmistama üleminekut täiskasvanueas. Keha muutub puberteedieas palju, eks ole?

Selles etapis on endiselt oluline, et arstlik jälgimine ja perioodilised kontrollid jälgiksid võimalikke talitlushäireid organismis.

Kui noored hakkavad seksima, on lisaks rutiinsetele testidele oluline aeg-ajalt lasta end kontrollida seksuaalsel teel levivate nakkuste suhtes.

Eakate rutiinsed uuringud

Eakad inimesed peavad olema oma tervisega ettevaatlikumad, sest selles eluetapis suureneb tõenäosus, et keha toimimisega tekib probleeme.

Lisaks tavapärastele kontrollimistele on selles vanuserühmas vajalik südame, nägemise ja kuulmise jälgimine ning soovitatav on teha ka teste neerufunktsiooni jälgimiseks.

Lisaks sellele peaksid mehed ja naised läbima spetsiaalsed testid teatud tüüpi vähi suhtes - naiste puhul võib testidega tuvastada rinna- ja emakakaelavähki, samal ajal kui mehed peaksid jälgima oma eesnäärmevähi riski.

Näpunäiteid rutiinsete kontrollide hirmu ületamiseks

Me teame, et need protseduurid võivad põhjustada ebamugavust ja isegi valu, rääkimata ärevusest tulemuste pärast.

Täiskasvanute puhul on esimene nõuanne keskenduda eesmärgile: te teete teste, sest teate, et kõige tähtsam on olla terve. Seega, kui on mingi haigus, on oluline seda varakult avastada, et hõlbustada ravi.

Hirm on lastel tavaliselt suurem, seega on oluline, et ema ja isa võtaksid selle hirmu vastu ja oleksid kohal, et pisikesi rahustada. Ei saa öelda, et eksam ei ole valus, kuid mida rahulikumad on laps ja täiskasvanu, seda suurem on võimalus, et kõik läheb hästi.

Tasub järgida seda populaarset mõttetera: ära vaata nõela. Aitab keskenduda kindlale punktile, näiteks pildile seinal, ja hingata aeglaselt, lugedes vaimselt sisse- ja väljahingamiste arvu. Pistev valu on tavaliselt lühiajaline ja läheb alati mööda, eks?

Rutiinsed uuringud aitavad ennetada selliseid haigusi nagu rinnavähk.